tiibu Pirinatekitajaks on sumistid (tasakaaluelundid) Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuus peenikest ja pikka jalga Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal Käppadel asuvad maitsmiselundid Koht ökosüsteemis Temast toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt Arvukust vähendavad sügisesed külmad ja inimene Võivad edasi kanda mitmesuguseid haiguseid Toakärbes on sünantroop vähemal või rohkemal määral seotud inimesega. Päritolu ja elukoht Uusaegkonnast, u 65 milj aastat tagasi Kesk- Idast Kosmopoliitne putukas - praeguseks leitud üle kogu maa Lindlate ja lautade ümbruses Kodude ümbruses põhiliseks
Tahkele toidule eritab ta soolestikust londi kaudu lahustuvaid seedemahlu ja imeb siis seedemahlade toimel lahustunud toitu. KEHA PÕHIOSAD JA ISEÄRASUSED Rindmikule on kinnitatud üks paar õhukesi värvituid tiibu. Lennates kärbes piriseb, pirinatekitajaks on õige väikesed tagatiivad sumistid. Sumistid on ka tasakaaluelundiks. Jalad on peenikesed ja küllaltki pikad, neid on kokku kuus. Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal, ilma et ta libiseks või maha kukuks. Käppadel asuvad ka maitsmiselundid. Toakärbese keha: pea, rindmik, tagakeha Sigimine, paljunemine ja arenemine Toakärbes areneb täismoondega. Areng saab alguse viljastunud munarakust. Suve jooksul muneb emakärbes 4-5 korda, iga korraga umbes 100-150 muna. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Enamasti muneb kärbes oma munad sõnnikuhunnikusse, solgiauku, käimlasse või roiskuvale toidule.
Mida kuivem on segu, seda suurem on oht metallijälje tekkimiseks. Segu ei tohiks silumise jaoks olla seega liiga kuiv. Sobiva kivi võib leida otse loodusest või mõnest poolvääriskive müüvast poest. Kõige sobivamaks peetakse kõva ja tihedat basalti või ahhaati. Kivi läbimõõt võiks olla maksimaalselt 8 cm, sellel peaks olema üks tasasem, suhteliselt sile pind. Et ideaalset kivi on suhteliselt raske leida, poleeritakse kivi tavaliselt lihvimispasta abil märjal klaaspinnal üle. KREIDEZEIT pakub lihvimiseks ka keraamilist kivi, mis on hästi kõva (kõvadus 9,5) ja ilma poorideta. Sobivad töövahendid on: ST176 Tadelakt-poleerimiskivi (kõvakeraamika) Sp4233 Plastist pahtlilabidad silumiseks K4225 Metall-liip 200 x 80 mm K4227 Veneetsia kellu 200 x 80 mm K4228 Veneetsia kellu 240 x 100 mm · SOBIVAD ALUSPINNAD Põhiline aluspind Tadelakti aluspinnaks peaks valima uue lubikrohvi (soovitavalt märgistusega P 2a). Sobivad ka lubitsementkrohvid