Difraktsioonivõre
mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiisvuse jaotuse
ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus. Antud töös
tekitatakse difraktsiionipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonivõre abil,
milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks
optiliseks difraktsioonivõreks on klaaspalaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel
kaugusel asuvaid vaokesi kriimustusi laiusega b (vaata skeemi), mis on prkatiliselt
läbipaistmatud.
Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi.
Kui paraleelsed monokromaatilised valguskiired langevad võrega risti, siis võrega paraleelselt
paigutatud lääts L fokaaltasandis näeme vaheludvaid difraktsioonimaksimume ja miinimume.