Väga tähenduslik on filmi algus: peategelane on paariaastane tüdrukutirts, ta vaatab laual väikest klaaskuuli, milles istub üksildane pingviin. Tüdrukul on pisikesest pingviinist väga kahju, sest ta tundub nii üksildane. ,,Ära muretse tema pärast, ta on seal täiuslikus maailmas," lohutab isa. 12 aasta pärast ootab mõrvatud tüdrukut teispoolsuse täiuslik maailm, kus tüdruk tunneb end oma perest ja sõpradest äralõigatuna. Klaasmunast saab oluline sümbol. Hämaras valguses näidatakse vastasmaja, kus elab maniakk sümboolse tähendusega on liigutus, kus kurjategija tõmbab igal õhtul oma elutoa akna ette kardinaid. Tal õnnestub oma deemonlikke mõtteid ja tegusid maailma eest varjata. Filmile on iseloomulik erinevate tegevuspaikade näitamine samal ajahetkel. Samal ajal kui tüdruk astub samm-haaval lähemale maniaki seatud püünisele, näidatakse,
istunud. Teda polnud enam seal, ta oli laagri teises otsas, liiva alla mattunud tunnimehe kõrval. Alkeemik mõistis, et on leidnud tõelise järglase. Järgmisel päeval jättis pealik poisi ja Alkeemikuga hüvasti ja andis neile kaasa saatesalga, kes nad soovitud kohta pidi viima. Terve päev nad ratsutasid ja õhtu saabudes jõudsid mungakloostri juurde. Kloostri köögis näitas Alkeemik oma oskusi ja sulatas tina üles ning võttis oma kollasest klaasmunast tühikese, määris selle vahaga kokku ja lisas pannile sulatina juurde. Segu muutus punaseks nagu veri. Alkeemik pani selle segu jahtuma. Kui pann oli jahtunud oli seal kuld. Kloostriväravate juures murdis Alkeemik selle 4ks tükiks. Ühe tüki andis Mungale, teise poisile ja kolmanda jättis endale. Ja neljas oli selleks, et kui poisilt ära varastatakse, saab ta uue. Ta andis selle Mungale hoiule. Poiss seadis siis end teele ja kuulas südant. Ta ratsutas 2 ja
annaabi.ee 
