Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis
näeme (enamasti inimfiguurid), on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed.
Värvidega ei püütudki edasi anda kõiki looduses nähtavaid nüansse, vaid arvestati ainult
dekoratiivset üldmuljet. Hilisgootika päevil püüti värve muuta looduslähedasemaks, kujutisi
detailirikkamaks ja liigutusi mitmekesisemaks. Sellised taotlused olid õigupoolest vastuolus
klaasimaali spetsiifikaga püüti leida lahendusi, mis on võimalikud üksnes tahvelmaalis.
Seetõttu on loomulik, et klaasmaalikunstis algas langus, ja küllalt pikaks ajaks.
Tahvelmaal selle sõna otseses mõttes hakkas levima just hilisgootika päevil. Tahvelmaal oligi
juba uue, looduslähedasema kunstistiili ettekuulutaja võimaldab ju tahvelmaal edasi anda elu
mitmekesisust ja peeni nüansse. XIV-XV sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures.
Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme
paari ustega
annaabi.ee 
