literaadi elukutsest, mille ta ema on talle keelanud. Olles suures osas Williamsi autobiograafiline teos, on ta näidendis varjanud täielikult oma luuletuste sisu, ometi saame tema kirjanduslikust andest aimu, lugedes seda sama teksti. Ainus pool, mida ta kirjeldab, on just see, mille eest ta nii kramplikult püüab põgeneda. Samamoodi etendab Tom konfliktseid suhteid oma õe vastu. Ometi kui ta armastab oma õde nii väga, ei vaevu ta isegi vabandust paluma, kui ajab ümber tema klaasloomaaia. Tom'i karakteri tähtsaim sündmus, minu arusaamist mööda, on see kui ta avaldab oma plaani isa moodi lõplikult kaduda. Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim'iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli
literaadi elukutsest, mille ta ema on talle keelanud. Olles suures osas Williamsi autobiograafiline teos, on ta näidendis varjanud täielikult oma luuletuste sisu, ometi saame tema kirjanduslikust andest aimu, lugedes seda sama teksti. Ainus pool, mida ta kirjeldab, on just see, mille eest ta nii kramplikult püüab põgeneda. Samamoodi etendab Tom konfliktseid suhteid oma õe vastu. Ometi kui ta armastab oma õde nii väga, ei vaevu ta isegi vabandust paluma, kui ajab ümber tema klaasloomaaia. Tom’i karakteri tähtsaim sündmus, minu arusaamist mööda, on see kui ta avaldab oma plaani isa moodi lõplikult kaduda. Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim’iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli
literaadi elukutsest, mille ta ema on talle keelanud. Olles suures osas Williamsi autobiograafiline teos, on ta näidendis varjanud täielikult oma luuletuste sisu, ometi saame tema kirjanduslikust andest aimu, lugedes seda sama teksti. Ainus pool, mida ta kirjeldab, on just see, mille eest ta nii kramplikult püüab põgeneda. Samamoodi etendab Tom konfliktseid suhteid oma õe vastu. Ometi kui ta armastab oma õde nii väga, ei vaevu ta isegi vabandust paluma, kui ajab ümber tema klaasloomaaia. Tom'i karakteri tähtsaim sündmus, minu arusaamist mööda, on see kui ta avaldab oma plaani isa moodi lõplikult kaduda. Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim'iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli