,,Pilved" (424 eKr.), kus mainitakse läätse, mille abil süüdati lõket. Plinius Vanema (23 79) kirjutised näitavad samuti, et põletusklaase tunti Rooma impeeriumis ja mainib tõenäoliselt esimest korrektiivläätse kasutust: Nero olevat vaadanud gladiaatorite mänge kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust. Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 1000) kasutas nüüdseks teada Snelli valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (9651038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale. Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950
toonid, nendega manas ta esile oma seadeldisi. · Tema meisterlikkus erinevate faktuuride kujutamisel ilmneb sellel pildil õliselt läikiva heeringa ja krõbeda saiakukli kontrastina. · Sageli näitasid kunstnikud läikivate pindade peegelduste kaudu väljaspool pildiraami olevat maailma. · Akna peegeldus andis vaikelule lisamõõtmeid ning näitas ära valgusallika. · Claesz on vaikeluseade esemete hulka leidlikult paigutanud klaaskera, milles peegeldub kogu ateljee ning sarnaselt Jan van Eycki kuulsa peegliga toob pildile ka molberti juures seisva kunstniku. JEAN-BAPTISTE-SIMEON CHARDIN. BAROKK · Prantsuse meistri Chardini maalil esindavad palett ja pintslid maalikunsti, joonised ja joonestusvahendid aga arhitektuuri. · Pildi keskel seisab jumalate käskjala ja humanitaar alade kaitsja Mercuriuse kujuke, mille autoriks on Chardini kaasaegne Jean-Baptiste Pigalle.
Tehniliselt märkimisväärne oli pöördetelje viimine õhukindlalt läbi klaasnõu kaela, läbi messingist ja nahktihendist topendi. Seda liiki sulgurit kasutas veidi hiljem James Watt oma aurumasinas. Suure hooratta ja pika ülekandenööri abil pani Hawksbee merevaigukuulikesed kiiresti tiirlema- ja peagi tekkis nende ümber helendus. Et elavhõbedakatsetes oli Hawksbee klaasi omadusi hästi tundma õppinud, tuli ta hiilgavale ideele: panna pöörlema hoopis tühjakspumbatud klaaskera ja suruda hõõrdumise tekitamiseks selle vastu kuiv käsi. Tulemus rabas: kera sisemus helendas nii tugevasti, et selle paistel võinuks lugeda suuri kirjatähti. Hawksbee jätkas eksperimenteerimist. 1709.a. ehitas ta esimese influentselektrimasina ja nimetas sellega tekitatud elektrit influentselektriks. Selles masinas pöörles õhutühi klaasnõu teise, samuti pöörleva anuma sees.
annaabi.ee 
