Megamaailma füüsika
kui eredas valguses.
Valgus läbib silmaläätse ja klaaskeha ning murdub neis selliselt, et tekib vaadeldavast
esemest ümberpööratud, vähendatud tõeline kujutis, mis langeb võrkkestale. Silmaläätse
külge kinnituvad läätse kuju muutvad pingutajalihased– kui vaadeldakse kaugemat objekti,
muudavad need läätse õhemaks (suurendades seeläbi silmaläätse fookuskaugust), kui aga
lähemat, siis surutakse lääts kokku (vähendades fookuskaugust). Klaaskehal on veel ka teine
ülesanne – see on kindlustada silma kindla kuju säilimine.
Võrkkest töötab omamoodi ekraanina. Ta koosneb valgustundlikest rakkudest, milles tekib
neile langeva valgusenergia toimel biokeemiline reaktsioon – toodetakse elektriimpulss, mis
saadetakse mööda nägemisnärvi ajju.
Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab
kiirgusvoole (eredusele) ca 10–3 cd/m2, kuid seda vaid täielikult adapteerunud silmaga, mis on
annaabi.ee 
