"klaaskatuseni" - 1 õppematerjal

Glehni loss

Palmimaja 1898-1900 valmis Nikollai von Glehnil tema tänapäeva kõige hinnatum arhidektuuri teos nn. palmimaja. See kummaline ehitis valmistati raudkivist ja põhjapoolt kaeti see mullaga, lõunapoolt tehti sissepääs. Laeks sai tsemendiga tugevdatud ja kividega tipitud raamistik, mis täideti värviliste ja valgete klaastahvlitega nii, et hoonel oli looduslik valgustus. Palmimaja ümber looklesid aga väikesed rajakesed, mida mööda sai ka hoone klaaskatuseni kõndida, et siis ka väljaspoolt purskavat vett ning rohelisi taimi vaadelda. Teatakse rääkida, et sinna tõi Glehn taimi ja puid isegi Saksamaalt, kuna Eestis oli eksootilisi taimi vähe saada ning seal kasvanud isegi palmid ja viinapuud. Seda kõike võimaldas küte, mille Glehn oli hoonesse sisse lasknud rajada. Palmimaja keskel aga oli kaks tiigikest purskkaevudega, mida ikka aina uhked taimed ääristasid. Samuti looklesid väänlevad rajakesed palmimaja sees, moodustades kohati