Räpina mõisa park
järelkasvu. Vanade puudega ääristatud ringtee kulgeb vee piiril, sealt avanevad vaated jõele.
Põlispuude varjus on mõisa kunagine jääkelder. Peahoone eest alguse saav vaatetelg läbib
parkmetsa, selle lõpus paisjärve ääres on 1847. aasta paiku ehitatud paviljon. Väheldase künka
otsas asuvat ümara põhiplaaniga klassitsistlikku rotundi kutsutakse Musitempliks. Pargi teises
servas on mõisaaegne maakividest laotud kaev, mille pudelikaela meenutavat sisemust näeb läbi
klaaskatte. Räpina pargi vabakujulises osas on alles mälestusmärk aastail 19181919 nõukogude
võimu eest võidelnutele. Pargi esiväljakul on skulptuur ,,Daam kitarriga"
Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis (2010). Park rajati
liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja
lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu,
annaabi.ee 
