Arutlus "Kuidas muudab sõda inimest?
soovi seal olla.Ta oli liiga palju näinud ja kogenud. Ta oli ära lõigatud oma vanast maailmast.
Ta ei osanud käituda enam tavalises elus, ainus koht kus ta hakkama sai oli rinne. Ta mõistis,
et endist Paluli pole enam olemas.
,,Ma istun ema voodiäärel. Ma hingan sügavalt sisse ja välja ja sõnan endamisi: ,,Sa oled
kodus, sa oled kodus." Ent kuidagi ei saa ma lahti ujedusest, mis mind valdab ega lase
kõigega veel kohaneda. Siin on minu ema, siin on minu õde, seal ripub minu klaaskast
liblikatega ja kõrvaltoas on mahagonipuust klaver aga mina pole veel jäägitult siin. Minu ja
kõige selle vahel on mingi loor ja üksainus samm sõda."
Kord läheb ta isaga tolle lemmikkõrtsi kaasa, kus neid võtab vastu alaline laudkond. Kõik
räägivad talle, et sõda on raske, kuid samas, et sõdurid on ikka mökud ja peaks need
prantslased juba maatasa tegema. Kõik praalivad, ise mõistmata midagi sõjast ja rindest. See