kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses, pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel, klaasitootmises ja puidu säilitamiseks. Arseen jõuab organismi toidu, joogi ja õhu kaudu kuna teda leidub keskkonnas igal pool. Arseeni omadused Arseen: (As) Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Aatommass: 74,92160
Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena E509, kasutatakse jää kõrvaldamiseks teedelt Inimene ja kaltsium
Veri kannab hapniku meie kehas edasi rakkudesse ja see on vajalik energia tootmiseks. Samuti on hapnik väga tähtis põlemises. Hapniku kasutatakse ka keevitamiseks. Kui juhtida hapniku atsetüleenleeki võib kuumus tõusta 3000 kraadini. See on piisav metallide sulatamiseks. Samuti on kindlaks tehtud, et paljud keemilised reaktsioonid kulgevad puhtas hapnikus paremini kui õhus. Sellepärast kasutatakse hapniku tihti siis, kui soovitakse midagi kiiresti teha. Ka klaasitootmises on oma osa hapnikul. Komposteerimine nõuab hapniku samuti. Järelikult on hapnikul ka oma osa jäätmete bioloogilises käitluses. Haiglates kasutatakse laialdaselt hapniku, näiteks ehakse hapnikumaskidega protseduure. Samuti on kasutusele võetud uus ravimeetod- hapnikuravi ehk Baroteraapia. See võib päästa vingumürgituse saanud inimese elu, parandada halvenenud kuulmist, kuid mõjub ka üldist toonust tõstvalt. Hapniku kasutatakse väga paljudes valdkondades
ehtemetall, pidevalt suurenevad kulla tehnilised rakendusalad. Tähtsamaks valdkonnaks on juveliirikunst ja hambaproteeside valmistamine, elektroonika ning kosmonautika [1], tehiskaaslaste ja elektronarvutite vastutusrikkaid juhtmeid, kontakte ja detaile. [4] Tuhandeid aastaid on kuld olnud valitsejate võimuregaalide, ehete ja ordeni-medalite ning kultussümboolika materjaliks. Möödunud sajandi alguse aastakümnetel vermiti kuldmünte ka käiberahaks. Kulda kasutatakse klaasitootmises, sest kullal on võime peegeldada infrapunast valgust. Klaasi sisse pannakse õhuke kulla kiht. See annab võimalust vältida hoonete kuumutamist. Kui läbi sellise akna juhtida elektivoolu, siis saab see klaas udu vastused omadused, mis on hädavajalik veoautodes, laevades. [7] 3.2. Kullasulamid Et puhas kuld on pehme, kergesti deformeeruv ja kuluv aine, siis kasutatakse peamiselt kullasulameid. Teatud lisandmetallidega saab kullale anda erinevaid värvusi või värvivarjundeid
Avaliku arvamuse kujundamine Taaskasutus ja ringlustoodete riiklik toetamine. Jäätmete taaskasutamine: Vähendab keskkonna ladustavate jäätmete kogust Vähendab keskkonna reostuse riske Majanduslikult kasulik (säilivad loodusvarad) Väärtuslik tooraine tööstusele. Näited: Vanapaber, papp Vanametallist terase tootmine, Al taaskasutamine Ümbertöödeldud õlid määrdeõlidena Orgaanilistest jäätmetest komposti valmistamine Klaasijäätmete kasut. klaasitootmises, ehituses Plastmassidest pargipinke Taara korduvkasutamine. Seadused ja määrused: Eesti jäätmeseadus (10.06.1998) Säästva arengu seadus (22.02.1995) ÜRO Baseli konventsioon (1989) Eesti Vabariigi Valitsuse määrus Nr. 365 KESKKONNAKAITSE PÕHIPRINTSIIBID 1. Säästva arengu printsiip põhiideeks on looduse järjepidavuse tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise ohtu. Säästev tarbimine Taastuvad energiaallikad Elada intressidest
annaabi.ee 
