vastavalt vajadusele ketaste keskmest kas lähenevad või kaugenevad, muutes ülekandearvu. Skeem1: Mootorist peaülekandesse Vedav ketas veetav ketas Rullik Haardevedelik Skeem2: 1. Hüdrotrahvo 2. Vedavad kettad 3. Revers 4. Rullid 5. Mootorist peaülekandesse 6. Hammasratas ülekanne Tegemist on haardevedelikuga ehk määrdeainega. Mis suure rõhu all ligikaudu 2000 megapaskalit muutub kontaktpindade vahel klaasitaoliseks vedelikuks. Ning ei lase ülitäpselt töödeldud met.. Põhikomponendid: 1. Hüdrotrahvo 2. Revers 3. Veetavad kettad 4. Vedavad kettad 5. Rullid 6. Hammasülekanne Kardaanülekanne Kardaanülekanne võimaldab kanda pöördemomenti tagasillale muutuva nurga all. Selle ehitus on järgmine: 1. Käigukasti karteri pikendus 2. Kardaaniristliigend 3. Kardaanivõll 4. Kardaaniristliigend 5. Rulllaager 6
Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindlad tellised-Valmistatakse salleks sobivast savist. Põletatakse kasutustemperatuuris kõrgemal temperatuuril. Enne vorvimis etappi lisatakse omadusi parandavaid täiteaineid. Happekindlad tellised-valmistatakse vastavast savist. Põletatakse nii kõrgel temparatuuril, et tooraine paakub klaasitaoliseks tihedaks massiks. Silikaattellised-valmiststakse vastavalt oma nimetusele, kustutamatta lubja ja kvartsi segust. Mis pressitakse oma vormi ja karastatakse põletamise asemel auruga. Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul Steatiit müürikivi-lõigatakse välja looduslikust kivist. Head müürikollete ladumiseks, kuna nende soojamahtuvus on hea. Keramsiitplokid
Kasutatakse kõige rohkem polümeerseid lakke, aga ka nitrotsellulooslakke (nitrolakke) ja õlilakke. Viimastes on kilemoodustajaks mingi taimne õli, näiteks linaseemneõli ehk värnits. Linaseemneõli polümeriseerub aeglaselt õhuhapniku toimel katkevate kaksiksidemete tõttu. 3.2.5 Anorgaanilised klaasid Anorgaanilised klaasid on struktuurilt amorfsete ja kristalsete ainete vahepealsed, nende struktuuri nimetataksegi klaasitaoliseks olekuks. Keemiliselt koostiselt on nad mitmesuguste oksiidide keerulised segud. Peale nn klaasimoodustava oksiidi (SiO 2, B2O3 või P2O5) kuuluvad klaaside koosseisu Na2O või K2O, CaO või BaO, Al2O3 ja vahel ka raskmetallide Zn, Pb, Ti oksiidid. Klaase, mille põhikomponendiks on SiO2, nimetatakse silikaatklaasideks. Klaasi omadused sõltuvad tema keemilisest koostisest. Kõige paremad isolatsiooniomadused on puhtal kvartsklaasil SiO2. Saadakse puhtast kvartsliivast
annaabi.ee 
