Tsement segatakse liiva ja veega tsemendimördiks. Segades tsemendimörti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon. Klaas Klaas on tähtis nii ehitusel, laboris ja mujal. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Lähteained segatakse ja sulatatakse kõrgel temperatuuril. Klaas muutub kuumutamisel pehmemaks ja vedelamaks. Sellepärast saab poolvedelast klaasimassist puhuda pudeleid ja purke, tõmmata klaaslinti (aknaklaasi) ja torusid. Aknaklaas peab sisaldama võimalikult vähe rauaühendeid,et klaasi värv ei muutuks. Na2CO3 + CaCO3 + SiO2 → klaas
.3m ja toatemperatuuril 13. Millised niitkristallid sobivad tööks kõrgetemperatuursetes rakendustes: kas metalsed või keraamilised? Miks? Sobivad ainult keraamilised, kuna metallid oksüdeeruvad kergesti. Metallid lahustuvad maatriksis. 14. Mis on nn. E-klaasi põhiline koostisosa (milline oksiid või oksiidid) 54,4 %SiO2 ja 14,4 %Al2O3 15. Milline on põhiline klaaskiudude valmistamise meetod? Kõige enam rakendatakse pidevate kiudude tõmbamine klaasimassist läbi tõmbesilma. 16. Tooge näiteid kuumustugevates polükristalsetest kiududest. kvartsklaasil, mis kujutab endast praktiliselt puhast SiO2. süsinikkiud 17. Mis vahe on nn. pigikiududel ja PAN kiududel? Pigikiude onvõimalik saada sulamist e. Märgmeetodil (suur tootlikkus), mida ei saa teha PAN - polüakrüülnitriil kiude kasutades. 18. Mida tähendab armatuuri kriitiline maht kiudkomposiitides?
ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase. Värvitut klaasi õpiti valmistama hiljem, aastatel 200-300. Kuuendal sajandil hakati valmistama metall- ja tinaraamides aknaid kirikutele. Keskajal saavutas kunstilise klaasi alal meisterlikkuse Veneetsia. Aastal 1699 leiutati uus lameklaasi valmistamise meetod: õpiti klaasi vertikaalselt sulast klaasimassist välja tõmbama. Üks viimaseid leiutusi klaasitehnoloogia alal on nn float klaasi valmistamine, kus klaasipinna mõlemapoolne siledus saavutatakse valamisega sulatinale. Toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhiliselt on klaasimoodustajateks kvartsliiv SiO2 , boorhappe anhüdriid B2 O3 ja fosforpentoksiid P2 O5.
Ketruse puhul põhimõtteliselt toimib asi nagu valupressi puhul, mass surutakse vormi, ehk siis avadesse ja see tõmmatakse sealt välja, seejuures see kohe avast välja tulles jahutatakse, mõnikord määritakse, siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse. Klaas tekib sobiva viskoosusega homogeense ja amorfse sulanud materjali väga kiirel jahutamisel. 2000 kraadi juures. Klaaskiudu toodetakse klaasimassist. Sulatatakse üles, rafineeritakse(peenendamine) ja siis tõmmatakse välja. Klaas kas keritakse rulli või tehakse villa. Tüüpilise klaaskiu Elastsusmoodul on E=70Gpa. Boorkiud saadakse fluoriidide ja boromiidide lagundamisega vesiniku keskkonnas. Grafiit on erinevalt teemantist seotud kovalentsidemetega vaid kolme aatomiga põhitasandis. See tasand on ilgelt tugev aga kuna
toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine klaasi puhumine (inimene või masin) lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 51
impregneeritud kangaid. Nendele kangastele esitatakse nõuded süttimistundlikkuse ja määrdumiskindluse suhtes, samuti on oluline nende servade sirgus ja kanga kvaliteedi ühtlus. 48. Klaasi valmistamine- põhilised viisid Põhilised klaasivalmistamise viisid: *Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) *Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) -lõikamine *Tooriku lihvimine ja poleerimine *Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: *Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, *Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed *Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 49. Lehtklaasi tooted- lehtklaas, floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline
· Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. · Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) - lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine · Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel.
annaabi.ee 
