luudes, peaaju hall – olluses, pole andmeid, et seel oleks kasulikke funktsioone.al toksilisuse kohta on palju eri andmeid Gallium(Ga) - Avastas de Boisbaudran spektraalanalüüsiga 1875. Nimetus pr..ma järgi- gallia. Tihedus 5,9.(mendelejev ennustas ette). Sisaldus maakoores. pole väike, kuid hajutatud- raske eraldada, kallis. Pooljuht-omadustega ühendite saamiseks (nt GaAs). Kasut: Metalli kujul kasut: eriotstarb.peeglid, termomeetrid, külmjootmine, kergsulavad sulamid, lisand klaasimassis. OM: Ga-helehall sinakaläikega met. ülikergsulav, pehme, omane on allajahtumine, vedel Ga paisub jahtumisel. Keemislistelt om. sarnaneb Al.ga. : veega tav. ei reag, õhus püsiv. Kõrgemal temp lõhustab metalle, paremini kui ükski teine sulatis. Metallidega moodustab üldjuhul galliide. Sooladest praktik tähtsamad; kloriid, sulfaat, nitraat. Peetakse vähe mürgiseks. Indium(In) – saksa keemikud Reich ja Richter 1863 spektraalanalüüsiga sinise joone järgi
- kuid praktiliselt kuni 1200ºC - kergsulavad sulamid (sulamistäpid: Ga - In 16(C, Ga - In - Ag 14,5 oC, sulam 62% Ga, 25% In, 13% Sn + 5ºC, kui lisaks veel Zn + 3ºC) - kasutatakse lisandina pooljuht-omadustega Ge-le ja Si-le aukjuhtivuse suurendamiseks - Ga intermetallilised ühendid Sb ja As-ga on ise pooljuht-omadustega, GaAs kasutatakse ka pooljuhtlaserites (kasutegur 80% – väga suur) - Ga lisand klaasimassis (Ga2O3 kujul) võimaldab saavutada kõrget murdumisnäitajat ja infrapunavalguse läbilaskvust Radioisotoopi 72Ga (poolestusaeg 14,2 tundi) kasutatakse luuvähi diagnostikas 3.4.1.2. Füüsikal. ja keemil. omadused Ga - helehall sinaka läikega metall, ülikergsulav, pehme Ei ole väga “helkiv” metall: sulas olekus peegeldab tagasi 88% langevast valgusest (tahkelt vähem) sellegipoolest kasutatakse eripeeglite valmistamiseks (sula metalli saab
annaabi.ee 
