Õli oli tähtis väljaveokaup. 1924. Hakati põlevkiviga kütma Tallinna soojuselektrijaama. Põlevkivi kasutuselevõttu soodustas raudteeühenduste olemasolu. Põlevkivitööstus kujundas ümber Ida-Virumaa asustuse. Turbatootmine tekkis 18.sajandi lõpus mõisates. Suured tellisetehased ning Kreenholm rajasid endi kütusega varustamiseks omad turbatööstused. Tekkisid turbatööstuse asulad nagu Lavasaare, Turba ja Tootsi. Piusa klaasiliivakaevandus. Esimesed proovikaevamised teostasti 1922.aastal. Kaevandati maa aluse kaevandusega. Kaevandati käsitsi, lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevanduskäigu ette, sealt veeti liiv hobusega raudteejaama. 1930.aastatel ehitati kitsarööpmeline raudtee kaevanduse juurde ja kaevanduskäiku. Metsatööstus ja metsandus. Mõisate metsad moodustasid 70% metsadest, et metsamaid ei jagatud, siis moodustus riiklik metsafond. Moodustati riigimetskonnad. MAAPARANDUS
müümisega. Ava-, allmaa-, allveekaevandamine. Katend kõik mis asub maavarakihi peal ala. lagi, laekivim Aheraine koos maavaraga välja kaevatud mineraalid ja kivimid. Pole majanduslikult kasulikud. Mäeeraldis kaevandamisloaga määratud maapõue osa. Mitte ainult maapind vaid ka sügavusmõõde. Eestis on 4 arvestatavat altkaevandatud ala: · Põlevkivikaevagus Virumaal, (avakaevandamine on otstarbekas kuni katend on õhem kui 27m) · Klaasiliivakaevandus Piusas · Uraanikaevandus Sillamäel · Fosforiidikaevandus Maardud Mõju KK: Vee reostus, Hävitab suureulatuslikke bioloogilise mittmekesisusega alasi (pealmaakaevandamine), nõuab palju vett (et eemaldada liivast, settekivimitest väärtuslikke metalle, mineraale) mis omakorda alandab veetaset. Ohtlike ainete kaevanduspiirkond ohtlik inimestele (uraani trantsport,hoiustamine radioaktiivne) Kullakaevandamisel kasutatakse elavhõbedat ja tsüaniidi, kuna odavam
annaabi.ee 
