EI kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning kaitse soojuskiirguse eest. Tuletõkkeklaaside puhul on oluliseks omaduseks ka aeg, mille jooksul klaas kaitset pakub. Võimalikud tulele vastupidavusajad on 15, 20, 30, 60, 90 ja 120 minuti. [4] 1.1.11 Kuulikindel klaas Kuulikindla klaasi tootmisprotsessi üldine põhimõte on sama, mis teistel lamineeritud klaasidel. Soovitud kuulikindlus saavutatakse kombineerides omavahel klaasikihte ja PVB-kilesid. Kuulikindlat klaasi on erineva vastupidavusega ja selle klassifitseerimise aluseks on relva ja laskemoona liik, mille vastu klaas peab kaitset pakkuma. Kuulikindlate klaaside kasutamine on soovitav keskkondades, kus on soov tagada klaaspinna väga kõrge löögikindlus või on risk relvastatud rünnakule. [4] 1.1.12 Röntgen klaas Röntgen klaas pakub kaitset kiirguse vastu olles samas läbipaistev nagu tavaline floatklaas.
Savi on väga plastiline materjal. See on tingitud tema kihilisest ehitusest (joonis 3.6). Keraamilistest materjalidest detailide valmistamisel tuleb neid kuumutada kõrgel temperatuuril. Keraamilised materjalid on mitmefaasilised süsteemid, koosnedes kristalsetest ja klaasitaolistest osadest. Kristalse faasi moodustavad mitmesugused alumosilikaadid, mis määravad ära materjali elektrilised ja mehaanilised omadused. Klaasifaas kujutab endast klaasikihte, mis seob omavahel kristalseid osi. Keraamiliste materjalide tehnoloogilised omadused (plastilisus, kuumutamistemperatuur jt) on määratud klaasifaasi koostise ja hulgaga. Keraamiliste detailide valmistamiseks algul lähtematerjalid peenestatakse ja segatakse kuulveskites, seejärel vormitakse detailid mitmesuguste kuivade ja märgade meetoditega ning need kuumutatakse. Kuumutusreziim on eriti tähtis, kuna sellest sõltuvad detaili lõplikud omadused
annaabi.ee 
