Tiffany asus tegelema klaasi tehnoloogiaga kolmes liinis: klaasimaaliga, vitraaziga ja uute klaasisortide väljatöötamisega (M. Saare). Osates värvidega meisterlikult ümber käia, leidis Louis ennast sisakujundaja rollis. 1871. aastal valiti Louis Comfort Tiffany Rahvusliku Disaini Akadeemia osanikuks. Rikaste seas olid Louis Comfort Tiffany ja tema ärikaaslased kõrgelt nõutud. Kuid kogu aja, kui Louis Comfort Tiffany lähtus sisekujundusest, tegeles ta samaaegselt ka klaasikatsetustega. Palju aastaid hiljem avastas ta viisi, kuidas vältida klaasi pinna töötlemist, et saavutada põnevaid värve. Selleks pidi klaas ise juba värviline olema. . (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Vitraaz oli oluline komponent 20. Sajandite alguses Ameerika sakraal- ja ilmalikus arhitektuuris. (http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany %2C+Louis+Comfort&record=153#
Tiffany asus tegelema klaasi tehnoloogiaga kolmes liinis: klaasimaaliga, vitraažiga ja uute klaasisortide väljatöötamisega (M. Saare). Osates värvidega meisterlikult ümber käia, leidis Louis ennast sisakujundaja rollis. 1871. aastal valiti Louis Comfort Tiffany Rahvusliku Disaini Akadeemia osanikuks. Rikaste seas olid Louis Comfort Tiffany ja tema ärikaaslased kõrgelt nõutud. Kuid kogu aja, kui Louis Comfort Tiffany lähtus sisekujundusest, tegeles ta samaaegselt ka klaasikatsetustega. Palju aastaid hiljem avastas ta viisi, kuidas vältida klaasi pinna töötlemist, et saavutada põnevaid värve. Selleks pidi klaas ise juba värviline olema. . (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Vitraaž oli oluline komponent 20. Sajandite alguses Ameerika sakraal- ja ilmalikus arhitektuuris. (http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany %2C+Louis+Comfort&record=153#