Tallinna kirikud
tööks vundamendi rajamine endise vallikraavi pehmesse pinnasesse, mistõttu maasse rammiti
kümneid jämedaid tammetüvesid.
Uue kiriku nurgakivi paigaldati 8.septembril 1862. aastal Venemaa 1000-aastase juubeli
päeval. Koguduse õpetaja Theodor Lutheri ettepanekul sai kirik endale evangelist Johannese
järgi mugandatud nime Jaani kirik.
17. detsembril 1867. aastal pühitseti uus kirik paljude eesti, saksa ja vene soost
müürseppade, puuseppade, tislerite, klaasijate, stukimeistrite ja maalrite, sadade heldete
annetajate ja koguduse ühise töö vili, arvukate kõrgete külaliste ja suure rahvahulga osavõtul.
Uuele kogudusele toodi rohkesti kingitusi: kell, altari lühtrid, kroonlühtrid, ristimisvaagen ja
karikas.
Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest
pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustaud