000 toodet. Eesti keemiatööstus • Eesti aladel valmistati tõrva, rauda, lupja, viina jm juba palju sajandeid tagasi mõisate või hiljem ka talude juurde püstitatud ahjudes lähikonna toormest kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid vabrikuid. • Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks Räpina paberiveski asutati 1734, Põltsamaa kandis rajati 1770 klaasiahi ja 1792–1795 Rõika- Meleski peeglivabrik, Pärnus asutati õlivabrik linaõli ja värnitsa valmistamiseks. Eesti keemiatööstus • Narva jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu äädikavabrik (1826), milles hiljem valmistati ka värve ja vasevitrioli. • Esimene aurujõul töötav viina destillaator rajati 1817. aastal Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas piiritus. • Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted
Lagunenud, kunagi püssirohu ja muu moona hoidlatena kasutatud keldriruume hakati renoveerima 2005. aastal. Entusiastlikud inimesed firmast "Saaremaa Sepad", klaasikunstnik Eino Mäelt ja keraamik Maila Juns-Veldre remontisid ja sisustasid enestele töökojad ning asusid neis 2006. aasta suvel esivanemate kombel tööle. Sepikojas valmistatakse nii tarbeesemeid kui ka suveniire, soovitud eseme saab ka sepalt tellida. Klaasikojas lõõmab suviti klaasiahi ja siin on külastajal võimalik klaasipuhumiskunsti proovida. Keraamikatöötoas voolitakse esemed valmis käte vahel. Kolm- neli korda suve jooksul laaditakse suur põletusahi toorikuid täis, köetakse kuumaks ning ööpäevaga on järjekordne ahjutäis realiseerimisvalmis. 2011. aastal rajas muuseum eurotoetuse abil kõrvalolevasse tuletõrje veehoidlasse veel neljandagi töökoja, nn. kivikoja, kus selle ala
annaabi.ee 
