elektromagnetlaineid. Kiirgusel kaotab elektron energiat, mida kaotades peavad elektronid lähenema tuumale, lõpuks kukkudes tuumale(10-8s) ning lõpetades eksisteerimise. Vastuolu seisnes selles, et midagi sellist ei juhtu. Aatomid on püsivad ja võivad eksisteerida ergastamata olekus piiramatult kaua kiirgamata elektronmagnetlaineid-kl füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste Süst. puhul rakendatavad. 3) Francki-Hertzi katse: Klaasballoonis on 3 elektroodi: kuumutatav katood K, võre V, anood A. Toru T kaudu saab ballooni tühjaks pumbata ja täita mitmete gaaside/aurudega. Katoodist välja kuumutamise tagajärjel elektronid liiguvad võrele. K ja Y vahelist pinget saab sujuvalt muuta 0... 30
Valgusti nimisildil ja selle pakendi märgistuses näidatakse valgusti nimipinge ja lampide soovitatav nimivõimsus. 3.VALGUSALLIKAD Valgustusallikatena leiavad kasutamist hõõg-ja gaaslahenduslambid. 3.1 Hõõglamp Hõõglamp ehk elektripirn koosneb mitmesuguse kuju ja värvusega klaasballoonist ning erineva suurusega metallsoklist. Hõõglambi klaasballoon on seest kas tühjaks pumbatud- nn vaakumlamp või täidetud gaasiga. Hõõglambi klaasballoonis näeme hõõgniiti, mis on valmistatud volframist, ja seda toetavat klaasjalga. Hõõgniit võib oma kujult olla sirge, liht- või topeltkeermega ehk bispiraalne, siksakiline jne.Hõõglambi klaasballoon võib olla erineva kujuga. Näiteks lameda või poollameda otsaga, pirnikujuline, küünlaleegi kujuga. Ballooni värvuse järgi jaotatakse hõõglampe läbipaistvateks (klaar), matiks, piimklaasist, värvilisest või toonitud klaasist lampideks
annaabi.ee 
