Angerjas looduses ja kalakasvatuses
a. Eesti
väinad), saarte, madalike, muulide ümbrus). "Euroopa angerja arvukus on alates 1980. aastast
vähenenud 9095%," põhjendas otsust keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna
peaspetsialist Kadri Alasi. "Eriti ohustatud on angerjas seetõttu, et Euroopa vetes püütakse
teda massiliselt just varases arengujärgus ehk klaasangerjana."
Klaasangerjas on väga hinnatud Aasia riikides, eelkõige Hiinas ja Jaapanis. Ka püütakse
klaasangerjat kalakasvatuste tarbeks.
Joonis 1. Angerjas.
12.11.2009
2. ANGERJAKASVATUS
Selle eest, et Võrtsjärve kalurite võrkudesse ikka angerjat satuks, hoolitseb Tartumaal
Rõngu vallas Eesti ainukest angerjakasvatust pidav Raivo Puurits. Tema sõnul on
kalakasvatus infotehnoloogia kõrval üks kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas.