Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Juhan Viiding
üles enam sind ema ei jaksa, taadigi jaoks oled raske.
,,Sinine taevas" Kui ma veel väikseke olin, taeva sinisest kangast siilukest kleidiriiet endale
lõikama läksin." Lastele, räägib kuidas oli elu siis, kui ta ise oli laps.
,,Kristiine on karjanaine" Kodukohast, kergelt humoorit sisaldav. Kristiine on karjanaine. Ta
poputab lehmi kui lapsi. Ja öeldakse: ,,Mis temal viga, ei ole tal meest ega lapsi!" (21)
,,Vana päevapilt" Kusagil, kusagil kodu: klaaride õuntega puu, väsinud päevade rodu,
naisesilmad ja lapsesuu.
,,Koduküla, kodumaa" Terve luuletus räägib koduküladest(kirjeldav). Näiteks: Kord siin
lumi, kord siin pori, vaikne tarkus, lõõpiv lori, koduküla, kodumaa. Kuule, kõhisevad kaerad,
keegi nutab, keegi naerab, koduküla, kodumaa. On, kes jäänud, on, kes läinud mitmeid siit
on läbi käinud, koduküla, kodumaa.
,,Küsimus individuaalsest lähenemisest" Märksõnaks veri ja veidi humoristlik. Ühesamase