Meeleelundid
1. Kirjelda silma ehitust.
Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts,
ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn,
pimtähn.
Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased.
2. Kuidas tekib nägemisaisting?
1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja
murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib
ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub
mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse.
3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates?
Lähedale vaadates on ripslihased pingul ja lääts kumer. Kaugele vaadates on ripslihased
lõtvunud ja lääts on lame.
4. Millised muutused toimuvad silmas valgustugevuse muutumisel?
Hämaras on silmaava suur ja eredas valguses on silmaava väike.
5