Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
temast
hiljem lahknenud inimene (Homo). Australopithecus oli algusest peale
püstikõndija. 4,2 miljoni aasta eest elanud vanimal tuntud liigil A. anamensis
(parempoolsel pildil paremal) oli alalõualuu veel pikk, nagu inimahvidel. Veidi
hilisemal liigil A. afarensis (vasemal) – palju lühem, inimlikum.
Viimase 3 miljoni aasta sees on maailmas elanud üheaegselt mitmeid inimlaste
liike,
väljaarvatud praegu. Perekond Australopithecus hargnes kaheks klaadiks. Ühed,
A.
robustus ja A. boisei, olid jämedamate luude ja hammastega, ilmselt
spetsialiseerusid
taimtoidule. Kolmas liik, A. africanus, jäi segatoiduliseks, oli saledam, ja väiksema
erinevusega sugude vahel. Viimasest sai alguse perekond Homo. Umbes 2 miljoni
aasta eest, Pleistotseeni alguses, lahknes saledamat tüüpi lõunaahviliigist A.
africanus
perekond Homo.
141. Inimlaste ( Hominidae ) algkodumaa ja tähtsamad väljaränded.
Aafrika, väljaränded tulevad allpool välja nkn. ahsoo..