(Schardl & Craven, 2003, Box 1). Veelgi enam, selle perekonna liigid moodustavad mittesugulises staadiumis omavahel heteroploidseid hübriide (Kuldau et al., 1999). Liikidevaheline hübridisatsioon on ilmselt palju tähtsam evolutsiooniline protsess paljudes seenerühmades, kui seni arvatud. Kuigi liikidevaheline hübridiseerumine teeb liikide piiritlemist fülogeneetilise analüüsi abil keerulisemaks, vähendades toetust ristuvate liikide klaadidele, annab just fülogeneetiline liigikontseptsioon kõige kindlama evolutsioonilise baasi seente süstemaatikale. Liikidevahelised hübriidid on identifitseeritavad teatud markerite abil. Epichloë/ Neotyphoideum liikide puhul on kasutatud hübriidsete tüvede tuvastamiseks markerina ß-tubuliini geeni (tub2) (Schardl & Craven, 2003). Kim et al. (2001) kasutasid geenidevahelise speisserregiooni (intergenic spacer, IGS) RFLP mustreid perekonna Armillaria
Okaste kuju ja suurus varieeruv Tavaliselt ühekojalised Käbid ühesoolised, võivad koonduda gruppidesse ja moodustada liitkäbisid Olemas lühivõrsed ja pikkvõrsed. Juhtkoes trahheiidid Tolmutorud olemas 31. APG APG III - on kolmas, kõige uuem, peamiselt molekulaar- fülogeneetilistel uuringutel põhinev taimede klassifitseerimissüsteem, mis avalikustati 2009. aastal. Kladistika meetoditega loodud fülogeneetilised puud: monofüleetilised rühmad sünapomorfid Kõigile klaadidele ei jätku hierarhilise süsteemi taksoninimesid e. kategooriaid (selts, klass jne) Vahel ei anta mõnele klaadile taksonoomilist taset ja käsitletaksegi seda lihtsalt klaadina Aga vahel on omistatud ka ülem- taksoni nimetust: ülemselts, ülemklass jne. Õistaimi (nagu ka teisi taimerühmi) on aegade jooksul käsitletud erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32
annaabi.ee 
