Õiguse entsüklopeedia konspekt
Aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu (õiguse allikate formaalne jaotus): legislatiivaktid,
haldusaktid, jurisdiktsiooniaktid. Millist ül-t õigusakt õiguskorras täidab (funktsionaalne liigitus):
legislatiivfn-i täitev õigusakt, haldusfn-i täitev õigusakt, jurisditsioonilist fn-i täitev õigusakt. On
võimalik ka materiaalselt liigitada. Koht õigussüsteemis: seadused, seadusest madalamal olevad
õiguse allikad. Tegu on vertikaalse liigitusega. Horisontaalne liigitus (kkuline teatud õigusvaldkonda):
eraõigusesse kuuluvad, avalikku õigusesse kuuluvad.
3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt.
Laias tähenduses on Eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus põhineb
ühiskonna õigustlooval tahtel. Eesti õiguskirjanduses toetatakse seisukohta, et õigustloova aktina tuleb
käsitleda just õiguse üldakti, s.o õiguakti, mis sisaldab õigusnorme norme, mis loovad juriidilis
õigusi ja kohustusi impersonaalselt