Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide mõjutamisele ja säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkonadele Ühtki toimingut ei tohi lubada enne, kui pole selgitatud selle mõju keskkonnale Tootjaid kohustatakse tasuma KK kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seotud kulud Loodusressursside säästlik kasutamine ja kaitse peavad kuuluma majanduse ja kõigi teiste eluvaldkondade arenguplaanidesse
Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisüsteemid Tallinnas; 1886 Regulaarse kkseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel; 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn; 1970 Eesti NSV maakoodeks; 1972 Eesti NSV veekoodeks; 1976 Eesti NSV maavarade koodeks; 1978 Eesti NSV metsa koodeks; 1988 Eesti NSV kkkaitse program; 1991 Osalemine Euroopa riikide kkministrite nõupidamisel, Dobris; 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros; 1995 Säästva arenguseadus; 1997 Eesti kkstrateegia vastuvõtmine Riigikogus; 1998 Eesti kkkaitse tegevuskava heakskiit; 2000 Väätsa prügila; 2001 Eesti kkkaitse II tegevuskava; Looduskaitse alguseks loetakse 14. augustit 1910, kui Artur Toomi eestvõttel sündis Vaika linnukaitseala, mis oli ka Baltimaade esimene kaitseala. 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat
annaabi.ee 
