Keskkonnaõigus
ja kkfaktorid ning sots ja maj faktorid peavad kokku saama ühes otsuses.
Säästev areng nõuab, et praeguse põlvkonna teod ja otsused ei tekitaks kahju tulevaste
põlvkondade huvidele. Kuid kas põlvkondadevahelises suhtes tuleb arvestada tulevaste
põlvkondade õigusi või on tegu vaid meie kohustusega arvestada tulevaste põlvkondade huvidega?
Seega tuleb rakendada ettevaatusprintsiipi, mille üks põhiül ongi kkruumi ebakindlusest tingitud
tugevusvaru jätmine, eesmärgiga mitte läheneda kk taluvuspiirile, rääkimata selle ületamisest.
Selleks ongi maailmas hästi palju konventsioone. Integreerimisprintsiibi abil toimub kkkaalutluste
tungimine peaaegu kõigisse inimtegevuse valdkondadesse. See lähtub ideest, et maj ja sots areng
ei tohi olla ega pea olema kkkahjustuste põhjuseks (mõnikord toovad isegi kk kvaliteedi
paranemise)