Nimetu
seda pole." seda öldes Ethan rõhutas eriti sõna "isa".
Siis lahkus poiss sellest suurest majast, kus elas perekond hunte ja tema õde.
Poissi ei huvitanud, et Michell on tema päris isa , teda huvitas ainult see , et tema
"isa" , kes kasvatas teda üles ei teadnud midagi, sellest , et Ethan tema poeg pole.
8.
Detsembri lõpuni ei juhtunud midagi imelikku, kui 28. kuupäeval ei ärganud keegi
öökarjete tõttu- kkegi peale Ethani. Tegelikult polnudki mingit karjet , vaid oli koera lõrin
poisi akna taga.
Kell oli 03.15 , kui noormees seda kuulis. Ta tahtis näha, mis on selle hääle allikaks
ning pistis oma pea aknast välja. Seal olid kaks hiigelsuurt hunti. Samad,mis olid trema
unenäos. Suured, pikkade kihvadega ja punaste silmadega. seda nähes poiss karjatas ja
hüppas akna eest ära.
Poiss mõtles kaua, mida teha. "Nad ei saa mulle midagi teha , kuni ma olen maja
sees