põhimõtteid. 3) Schumann ütles: "Mõistus eksib, tunded- mitte kunagi". See väljendab tema kui romantiku suhtumist nii enda, kui ka teiste loomingusse. Ühest küljest võitles ta progressiivsete kunstiideaalide, kunstitõe ja rahvalikkuse eest, teisest küljest lõi omaette fantastilise unistuse maailma. Schumanni loomingule on omane suur tunneteväljendus nn Schumann'lik hoog. Loomingus nihkus esplaanile romantsimi elurõõmus pool. Elas kaasa revolutsioonile mis kjastus ta loomingus. Teda inspireeris ta naine Clara. Instrumentaalmuusikast lõi klaveritsükli ,,Karneval". Sümfooniatest tuntud ,,Kevadsümfoonia" ( 4 osa) 4) Transkriptsioon on ümberkirjutus. Muusikas tegi neid väga palju Liszt, kes komponeeris plju teosed ümber klaverile. Nt Mozarti ooperist ,,Don Juan", Schuberti laul ,,tütarlapse kaebus". Veel kirjutas ta ümber nt Bachi, Saint-Saensi ja Berliozi teoseid. Minu üks lemmik on Saint saensi Macabre tants.
vaesunud. Vanaisa vaimulik. Materiaalsed võimalused polnud head, kuid isa oli püüdlik ja teenis välja aadliseisuse. Ostis mõisa. Ema poolt nii kaupmehi kui haritlasi. Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, palju lugenud. Rääkis piiblilugusid lastele. F.-i jätsid need elu lõpuni jälje- veendunud kristlane, kristliku headuse pooldaja. Isa oli range, impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Fjodor oli tundlikuma loomuga ja see kjastus ka loomingus, tähelepanekud inimeste loomuse juures. Isa õpetas kodus ladina keeles. Nad pandi hiljem pansioni- internaatkooli. 16-aastaselt suri tema ema tuberkuloosi. Pani Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. F. huvitus tegelikult kirjandusest, kuid allus isa tahtele. 1843. a lõpetas ja asus Peterburi ametnikuna tööle (madalama astme ametnik). Aasta hiljem tõlkis ja avaldas prantsuse keelest tõlgituna ühe Balzaci teose. Asub kirjutama oma esikteost. 2 aastat hiljem sureb isa