Vikerforell ja austrid
vormide järgi. Need on praegu haruldased, kaitsealused kalad.
Kalakasvandustes massiliselt toodetavat vikerforelli iseloomustab hoopis ehapuna meenutav
piki keha kulgev purpurne või roosakas-violetne vööt. See eristab teda selgelt lõhest ja
kohalikest forellidest. Eesti looduses esinevad lõhe, meri- ja jõeforell kuuluvad perekonda
lõhe (Salmo). Vikerforell on aga idalõhede perekonna liige, kuhu alla kuuluvad veel ka
gorbuusha, keta, kizutsh, nerka ja kuninglõhe. Kõigi maailmajagude kalakasvandustes levinud
vikerforell pärineb algselt Põhja-Ameerika lääneranniku järvedest ja jõgedest. Väljaspool
looduslikku kodumaad on asustatud või põgenenud kaladest iseseisvad asurkonnad kujunenud
väga harva, näiteid on Uus-Meremaalt, Tshiilist, Austria Alpidest. Vikerforelli siirdevormi
kutsutakse teraspealõheks, Kanada edelaosa järvede vikerforelli tuntakse kamloops forelli
nime all.