Kreeka poliitiline ajalugu
lõppes 585. a. kui otsustava lahingu ajal saabunud päikesevarjutus sundis taevasest
ilmingust kohutatud valitsejaid rahu ja liitu sõlmima. Viimane Lüüdia kuningas Kroisos
(560 546) jäädvustus Kreeka ajaloolises pärimuses erakordselt rikka ja vägeva
valitsejana: talle allusid peaaegu kõik kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja kõik
Anatoolia sisealad lääne pool selle keskplatood läbiva Halyse jõge (tänapäeva Kizil
Irmak). Kuid idas kerkis ohtlikuna esile Pärsia kuninga Kyrose impeerium. 547/6. a. asus
Kroisos sõjaretkele Kyrose vastu, kuid sai lüüa. Kyros vallutas Sardeise ja liitis Lüüdia
oma valdustega. Kreeka pärimuse järgi saanud Kroisosest Kyrose nõuandja.
Meedia riik ja Pärsia impeeriumi kujunemine.
Meedlasi on Lääne-Iraani mägismaa asukatena nimetatud Assüüria allikates 9.
sajandist peale. Keeleliselt kuulusid nad indoeurooplaste hulka. Kreeka allikate järgi