Tõde ja Õigus
Ema Mari Epp Eespäeva esituses oli ka väga usutav. Tema oli usutav selles plaanis,
milles enne Andrese ja Pearuga seoses juttu oli, et ta oli oma naturaalses keskkonnas,
selles kohas, kuhu Tammsaare selle naistegelase kirjutanud on. Juba Vargamäele jõudes,
või sinna lähenedes, vaatasin ma kõiki neid põlde ja eriti kivisid põllu peal, et need ongi
siis need kivid, millega Andres rassis ja need kivid, millega nii palju inimesi siin maadel
on ära tapetud. Ühest kiviviskest, mis tabab Mari paremat puusa, saab alguse ka Mari
pikale kulgenud surmaprotsess. Kuigi Mari nimetab seda kivi sümboolselt Jussi kiviks,
sest kivid õhati selle kuuse tulest, mille otsa Juss ennast üles poos, annab reaalse rohu,
mis Mari tegelikult tapab, talle siiski Indrek. Ja siit tuleb ka järgmise kogu romaani
mõistmisel olulise võtmelause teema, kui Karin oma meest provotseerib, hüüdes relvaga
majast välja tormavale Indrekule: "Keda sa nüüd tapma lähed?"