Pronksiaeg
Kõik ringvall-linnused on suhteliselt väikesed, põhimõtteliselt kindlustatud talud. Taoline
muudatus kajastab ilmselt muutusi ühiskondlikus süsteemis. Tundub, et kui varem kindlustati
kogu kogukonna majapidamised, siis eelrooma rauaaegsed kindlustised olid mõeldud pigem
ühe eliidiperekonna kaitseks.
Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid
kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Enamasti on tegemist olnud puittaraga, vahel ka madala
kivivalliga selle all või ees. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud
eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis
seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse.
Skandinaaviamaades on mitmed uurijad osutanud ringvall-linnustele kui võimalikele
kultuskohtadele. Sama võib kehtida ka Eesti ringvall-linnuste puhul (eeskätt näiteks Võhma ja
Pidula linnused Loode-Saaremaal)