Kunsti ajalugu
Keerulisemad dolmenid võisid olla
kas ovaalse või ringikujulise põhiplaaniga, nende konstruktiivne põhimõte jäi aga üldjoontes
samaks: vertikaalselt asetatud kividest moodustus sein, nende peale asetatud horisontaalsed
kiviplaadid isoleerisid siseruumi ülevaltpoolt. Esines ka selliseid dolmeneid, mille seinad laoti
horisontaalselt üksteise peale laotud pikkadest kividest; katus lagi moodustus kiviridade
libistamisel tekkinud pseudovõlvist. Ka dolmenite vertikaalsed kivitulbad võisid olla kaetud
lihtsate antropomorfsete reljeefide või primitiivse ornamendiga. Dolmeneid on samuti leitud
üle terve Euroopa, nende l võis olla mitmesugune otstarve eelkõige kasutati neid küll
matusekambrina, tihti aga ka hõimujuhi eluasemena.
Kõige keerulisem megaliitehitis on kromlehh (keldi k. krom ring, lech kivi), milles
väljenduvad ruumi, rütmi, proportsioonide, mastaabi ja vormi elementaarsed seadused.