Kivikonstruktsioonid
on tõmbele ja survele erinevad.
Materjalide survetugevus määratakse katsetamise teel standardikohaste kuubikutega. Iga ük-
sik kivi on valmistatud mingist segumassist, kusjuures tema kui üksiku kivi omadused sõltu-
vad selle massi homogeensusest ja edaspidisel valmistamisel selle kivi tugevust mõjutavatest
tehnoloogia häiretest. Seega on kivi lõplik tugevus (või ka muu omadus) sisuliselt juhuslik
suurus, mille määrab tehnoloogia ebatäpsus (nn süsteemi "müra"). Kivitugevuse määramiseks
tuleks ta pressi all purustada, teda ei ole võimalik enam kasutada, seega on kasutatava kivi
tugevust tehnoloogiliste parameetrite alusel võimalik ainult prognoosida. Seda prognoosimist
tehakse tõenäosusteooria abil. Kõigepealt uuritakse protsessi omapära ja kohaldatakse sellele
nn jaotuskõver. Pikaajaliste uurimuste tulemusel on leitud, et materjalide tugevusomaduste
iseloomustamiseks on sobiv normaaljaotus- (Gaussi normaaljaotus-) kõver. Järgmisel skeemil
annaabi.ee 
