Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Joonis 1.22 Ühel lühikesel perioodil 1930. aastate I poolel Tallinnas siiski lubati ehitada
ka kolme täiskorrusega puitkorterelamuid (vasakul). Mõned kivitrepikojaga
puitkorterelamud krohviti väljastpoolt üle, nii et need eemalt vaadates
meenutavad kivihooneid (paremal).
30
Teistes linnades Tallinna majale täpselt vastavat hoonetüüpi välja ei kujune, enamasti
ehitatakse siin kortermaju ilma kivitrepikojata. Paljud 1920. ja isegi veel 1930. aastate
alguse elamud väljaspool Tallinna on hilisjuugendlikud. Vähehaaval hakatakse aga sellest
stiilist kaugenema, hoonemahud muutuvad lihtsamaks ja kompaktsemaks, dekoor
lihtsustub, siin-seal kohtab ka moodsa art deco mõju. Igas linnas kujuneb oma
elamutüpoloogia, näiteks Rakveres levivad poolteisekorruselised, keskelt kõrgemad
elamud, mis meenutavad natuke sajand varasemaid klassitsistlike tüüpfassaadide ajastu
elamuid