Linnud
ja ojade kallastel. Eestis võime teda näha kinnikülmumata kiirevoolulistel jõgedel.
Vesipapid jooksevad, ujuvad ja sukelduvad väga hästi. Lend jätab neil jässaka keha
tõttu jõulise ja hoogsa mulje. Tavaliselt lendavad nad madalal kas veepinna või
maapinna kohal mööda jõesängi üles- või allavoolu. Sageli võib vesipappi näha ka
niisama vee kohal mõnel oksatüükal, lepajuurel või veest välja ulatuval kivitipul
istumas. Kui teda ka samaaegselt ärritada, siis jätab ta suuresti kirikhärra mulje: tema
valge lapp rinnal ja must ülejäänud sulestik moodustavad kirikuõpetaja rüü ja
ärritamise korral tehtavad kummardusedki on kirikule omased. Veel enam, ka enne ja
pärast sukeldumist või õhulendu teeb ta hulka kummardusi. Kõik see on aluseks
tema rohketele kirikuteemalistele nimetustele: jõekirikisand, jõekirikhärra, jõeköster,
veeköster jt.
annaabi.ee 
