Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
roll, roomlased rõhutasid seal, et inimene peab täitma endal lasuvaid ülesandeid (kohused riigi ja
isamaa ees).
Roomlaste teater sulandus itaalia naljamängust ja kreeka tetrikunstist, kuid jäi siiski
gladiaatorite võitlustele ja hobukaarikute võidusõitudele alla. Teatri põhieesmärk oli rahvast
naerutada, maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme ei käsitletud. Olid vabaõhutetrid, puidust lava
ja istekohtadega (esimesed kivitetrid vabariigi lõpul). Puudus koor. Näitlejad kandsid maske,
ning zestikuleerisid dialooge ja aariaid esitades. Kuulsaim näitekirjanik oli Plautus, kes
mugandas hellenistliku kreeka komöödiaid. Sealsetes süzeedes kajastusid igapäevaelu
koomilised juhtumid. Vabariigi lõpul labasekoeliseks naljaks muutunud teater ei rahuldanud
enam nõudlikumat publikut, mis tingid näidendite kirjutamise vaid lugemiseks.