Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kiirgusdooside mtmiseks
lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas toimub vere hbimine, selle thtsus, vajalikud tingimused? Kui tekib haav, liiguvad vereliistakud veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis kivitavad vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Fibriinikiud moodustavad haavale tiheda vrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere hbimine kaitseb vere kaotuse eest. 6)Millised vererhmad on inimesel, kuidas neid kasutada verelekandel? O; A; B; AB 7)Kirjelda sdame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese sda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Sda on umbes suure rusika suurune. (Meestel