Põlevkivimaa Valik meie tehtud piltidest. Nendel piltidel on peajalgsete kivistised. Selliste kivististega kive oli rannas kõige rohkem. Tegu on ordoviitsiumi lubjakiviga. See rannast leitud kivi on graniit. Lained on teda väga pikka aega kulutanud, mistõttu on ta ümmargune ja nii sile, et tundub käes lausa pehmena. Selles lubjakivis on samuti näha mitmeid kivistisi. Suurim neist on arvatavasti mingi osa katki läinud teo kivistisest. Sellel pildil on väga palju teokivistisi. Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks. See kivi on pärit kaevanduspargi kõrval asuvast aherainemäest. Arvatavasti on tegu lubjakiviga, mis sorteeriti välja põlevkivi hulgast selle töötlemise käigus. Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad. Vasakpoolne pilt on tehtud aherainemäe otsast. Pildil on näha endist rikastusvabrikut, mis nüüd on ümber ehitatud kaevandusmuuseumiks.
Majaehituses seinte, treppide, korstnate, sammaste tegemiseks. Õues teeradade sillutamiseks, kõnniteede äärekivideks, kiviaedadeks, aiapostideks. Toas leiame paekivist treitud küünlajalgu, kausse jt pisiesemeid. Paekivist saab põletamise teel väga tähtsat ehitusmaterjalide koostisainet, lupja. Vanasti seoti ehituses kivid omavahel lubimördiga, maju valgendati lubjaga. Ka praegu soovitatakse keldreid hallituse hävitamiseks lubjata. Nii mõnestki kivistisest sobiks valmistada ehteid. Teaduses on kivististel tähtis koht maakera ajaloo uurimisel, kivimite vanuse määramisel. Juba 18. sajandil, peaaegu 150 aastat tagasi on uuritud peakivis leiduvad surnud loomi ja nendest järele jäänud kesti. 7 Tihtipeale on loom täielikult kadunud, aga tema keha asemele on kogunenud mineraalid, nii näeme jäljendeid ammu elanud olestest
annaabi.ee 
