Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust
(Roosaluste 1988).
Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti
Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks
metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade
puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka
lagendikud, puhkerannad, veed-alad, liivikud, kivistikud, lood). Eesti Metsanduse ja
Looduskaitse Instituudi Looduskasutuse laboratooriumi töörühm koostas rekreatiivsete
metsade katastri, mis kujutas endast andmete kogumit metsade kvantitatiivse ja kvalitatiivse
seisundi kohta, mis võimaldas organiseerida metsade majandamist seoses rekreatsiooniga
(Paalme 1987).
Katastri koostamisel arvestati järgmiseid näitajaid ning hinnati neid 5-palli süsteemis
(Paalme 1987):