Nüüdiskirjandus
automaatkirjutusele, mis siin tähenduslik on. Seda võtet on siin aga märgatavalt
konkretiseeritud, seda kirjutamisviisi on siin teatud elementidega veel suunatud. Nendest
luuletustest leiame mingid korduvad sõnad nagu mureväsind, tunnid, vajumine, tunded,
meelitavad jne. Kõik need värsiridade esimesed sõnad on pärit ühest Underi luuletusest ehk
iiis selle kirjutamise aluseks on üks Underi tekst, millele Kivisisldnik lisab küllalt kliseelikud
paljuski kõnekeeles kasutusel olevad väljendid. See lisandus ei sisalda midagi väga
kujundlikku, originaalseid etafoore või seda, mis üldiselt klassikalist luulet iseloomustab. Siin
saab kokku alusfromelina eesti kõrgluule, mis asetatakse kõrvuti tavapärase eesti argikeelega.
Loomulikult ei saa sellisel puhul rääkida ka klassikalisest lugemisest. Tegemist on mõnes
müttes antiluulega või isegi antiraamatuga, kus esmapilgul ei olegi lugeda muud, kui