kogunenud vesi ja soolad. Saneerimiskrohvid on hingavad, lasevad läbi aluspinnast tulevat niiskust ning suure poorsuse tõttu imavad endasse küllaltki suure hulga soolasid, mis jäävad pooridesse pidama. Tänu suurele poorsusele ja seega ka õhusisaldusele on head termoisolatsioonid. Saneerimiskrohv tehakse võrdlemisi paks ja sisse lisatakse mingit pehmet materjali näit pimsskivi. Tänu sellele saavadki soolad ja nitraadid, mis kiviseinas on, krohvi sisse minna ning ei tekita pingeid, mis krohvi seinast maha võivad lükata. Võib katta ainult veeauru läbi laskva värviga. 19). Millistes piirides loetakse ruumi õhuniiskus inimesele optimaalseks? Talvel: alguses 45, lõpus 25%. Suvel: alguses 30, lõpus 70%. Ruumi siseniiskuse optimaalne tsoon on 40-60% (inimesele parim õhuniiskuse vahemik). Alates 80% õhuniiskusest hakkab tekkima hallitus. 20). Kuidas avaldada pinna mustvärvuse aste? mva =C/C0. C-kiirgusmoodul
Plastidest aknad muutuvad aja jooksul rabedaks, puitaknad vajavad aeg-ajalt värvimist, eriti alumine osa, vastasel korral võivad kiiresti kõduneda. Akende kõrgused eluruumides on tavaliselt 115 ... 130 cm, laiused 60 ... 120 cm, kõrgus põrandast 70 ... 80 cm. Aknad koosnevad aknapiidast ja raamidest. Puitakende piitade paksus on tavaliselt 5,6 cm, aknaraamidel 4,4 cm. Aknapiitade laius kiviseintes võiks olla 18 ... 20 cm, mis takistaks külmasilla tekkimist piida kõrval kiviseinas. Aknapiida välismõõt peab olema aknaava mõõdust 2 ... 3 cm väiksem, mis on vajalik piidataguse tihendamiseks. Aknapiidad antiseptitakse ja kaetakse perimeetri ulatuses tõrvapapiga enne kiviseintesse paigaldamist, sest talveperioodil tekkiv kondensniiskus kivi pinnal võib puitu kahjustada. Mitteavatavates klaaspakettakendes võib paketi paigaldada aknapiida külge, kuid ei tohi unustada, et igas ruumis peab olema vähemalt üks avatav aken. Klaaspakettide soojapidavust