Pronksi- ja rauaaeg
Talude majanduslik võimsus oli siiski veidi
erinev, alapiirkondades võib rääkida nö domineerivast talust. Seda iseloomustasid
suuremad ning viljakamadel muldadel põllud ning silmatorkavamad kivikalmed.
Põllumajandus
Vaatlusalusel perioodil tunti kahte põhitüüpi põllusüsteeme:
põllukivihunnikute väljad ja kamberpõllud, millest viimaste hulgas võib omakorda
eristada kahte varianti: nn balti põlde ja nn kelti põlde. Pärast esialgset maaharimist ja
õhukeste kivirohkete muldade väljakurnamist jäeti alad sööti, ning kasutati hiljem karja-
ja heinamaadena.
Mullaviljakuse taastamiseks võeti kasutusele kunstlik abivahend sõnnikuga väetamine.
Põllumajanduses kasutatud tööriistad
Adrad
Adra kasutamisele Eestis hiljemalt nooremal pronksiajal osutab otseselt ja
vaieldamatult nii kivikoristus kui ka kamberpõldude tekkimine. Põllulappide suurus ja
eriti just nelinurkne kuju said olla tingitud ainult adra kasutamisest.
Sirbid
annaabi.ee 
