Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid
vaheldusrikkam. Seal leidub orgusid, sinetava järveveega nõgusid, kupleid ja
seljakuid. Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi(318 m).
Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikud
saavad alguse igilumeväljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu
sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee
jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks.
Liustikule langeb kogu aeg kive, kivirisu ja muud mägede murenemise materjali.
Kuna liustik liigub väga aeglaselt, koguneb tema külgedele ja põhja suurel hulgal
murenenud materjali, mida nimetatakse moreeniks.
Laskudes orgu, sulab liustik pidevalt, tema sulamisel tekib ojasid, mis voolavad
esialgu liustikul, hiljem aga tungivad lõhede kaudu liustiku alla. Neist ojadest
moodustub liustiku otsas jõgi, mis voolab välja liustiku alt. Moreenküngaste vahelised
lohud on sageli täitunud veega, seal tekivad liustikujärved.
annaabi.ee 
