Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sisenevad atmosfääri kiirusel 70m/s Nt: Antarktikas 10t jääst saadi ~2000 mikrometeoriiti Ehk aeroliidid Kõige levinumad ( ~ 93% langemistest) Tumedad; kaetud hallikas või punakasmusta koorikuga Põhimassis tumedad,
isegi valkjas. Peeneteralises põhimassis esineb rohkearvuliselt hõbedaselt läikivaid, tumedaid, alla ühemillimeetrise läbimõõduga kerakesi kondreid. Mõnedel jämedateralistel kivimeteoriitidel kondrid puuduvad ja neid nimetatakse akondriitideks. Raudmeteoriidid koosnevad 5-15% niklit sisaldavast ehedast rauast. Mineraloogiliselt iseloomustab raudmeteoriite mitmete, ainult neile omaste mineraalide olemasolu. Näiteks kamasiid, teniid jne. Kiviraudmeteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes osades nikkelrauda ja silikaate. Tavaliselt on need meteoriidid kildja kujuga. Neil on hästi märgatavad tasandunud pinnad ehk tahud. Tahkudel võib esineda madalaid sulamislohukesi ehk regmaglüpte.
Meteoriitide koostises leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopite uurimine võimaldab määrata meteoriidi kosmilist ja maalist vanust. Ehituse järgi saab jagada meteoriite kolme rühma: · Raudmeteoriidid ehk sideriidid (34%), sisaldavad rauda ja niklit. · Kivimeteoriidid ehk aeroliidid (62%), sisaldavad silikaatseid mineraale oliviini ja pürokseeni, lisaks ka kosmilise aine tombukesi kondreid. · Segameteoriidid ehk pallasiidid on kiviraudmeteoriidid. Meteoriitide koostisainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähesel määral sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Enamik meteoriite ja meteoore on pärit asteroidide vööst. Mõned leitud meteoorid on pärit ka Kuult ja Marsilt. Suure massiga meteoriitide kokkupõrkel maapinnaga tekivad kraatrid. Kraatreid eristatakse tekke järgi: löögikraatrid, löögi-plahvatuskraatrid ja plahvatuskraatrid. Kraatreid ümbritseb tavaliselt ringvall
annaabi.ee 
