V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
puhumisel. Ta kasutas nende kohkumise ära ja sellal, kui nad ebausklikult taevast alla
langenud madjaka poole vahtisid ja portaali kivist pühamehi noolte ja haavlite sajuga
purustasid, tassis Quasimodo vaikselt kiviprügi, suuri ja väikesi
405
kive, isegi müürisseppade riistakotte balustraadi äärel kust ta juba ennem palgi oli alla
virutanud.
Niipea kui nad all hakkasid vastu kiriku ust tagum lendas ülevalt alla kivirahet; neile
paistis, nagu oleks kirik ise neile pähe varisenud.
Kes sel silmapilgul Quasimodot oleks näinud, oleks kohkunud. Peale viskematerjali
balustraadi ääres oli ta platvormile kokku tassinud terve kuhja kive. Niipea kui üks
kivihunnik balustraadi juures otsa lõppes, asus ta teise juurde. Ta kummardus ja tõusis,
kummardus ja tõusis jälle uskumatu väledusega. Ta küünitas oma suure kääbusepea üle
balustraadi ja kohe lendas üks kivijurakas teise järel alla