Ehitus: tuum (raud, nikkel ja silikaatne kivim ümbritsetuna metallilise vesinikuga),vahekiht (vedel heelium ja vesinik, ümbritseb väline gaasikiht) Näib hele-kollane atmosfääris asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Magnetväli 1/20 Jupiteri magnetväljast Ammoniaagiudu, ammoniaagijää pilved, vee ja jää pilved Puhuvad tuuled kiirusega 1800 km/h (suurem kui Jupiteril, väiksem kui Neptuunil) Üheksa rõngast ja kolm katkendikku kaart (koosnevad põhiliselt jääosakestest ja kiviprahist, tolmust) Suurim kuu on Titaan (meie Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, suurem kui Merkuur) suudab hoida märkimisväärset atmosfääri (ainus meie PS) Enamus kuudest on nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast 95 Maa massi Veest hõredam SATURN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Planeedi atmosfäär on üldjuhul ühetooniline ja tema värvide kontrastsus on väike, kuid aeg-ajalt võib esineda selgeid ja pikalt kestvalt atmosfäärinähtusi Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuunil. Planeedil on silmapaistev ringide süsteem, mis koosneb üheksast rõngast ja kolmest katkendlikust kaarest. Ringide süsteem koosneb peamiselt jääosakestest ja vähesel määral väiksematest kividest (rocky debris kiviprahist) ja tolmust. Saturnil on kuuskümmend kaks teadaolevat kuud, millest viiekümne kolmele on antud ametlik nimi. Nende hulka ei ole arvatud väikesi ,,kuukesi" (väikesed looduslikud satelliidid) Saturni rõngastes. Saturni suurim kuu Titaan, mis on ühtlasi Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu ja ühtlasi suurem kui planeet Merkuur, on ainus kuu meie Päikesesüsteemis, mis suudab hoida märkimisväärset atmosfääri