maa- või linnavalitsusega ja naabritega; mõõta ära aia kogupikkus; määrata ära aia kõrgus; mõelda läbi väravate arv, laius ja asukohad; autovärava puhul otsustada, kas tiib- või liugvärav; teha eskiisjoonis, kuhu märkida ära sirglõigu pikkused, värava avad ja nurkade arv; leida lahendus värava konstruktsiooni jaoks; teha selgeks, kas ehitatav puitaed peaks olema värvitud või süvaimmutatud materjalist; valida aiapostide materjal - kas puidust, metallist või kivipostid; vertikaalsete lippidega puitaia korral otsusta aialipi ülemise otsa viimistlus. Tänan kuulamast!
1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel. Härrastemaja sai oma praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoonet Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. 19. sajandil rajati ka hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi. Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid. Teise maailmasõja järel asus mõisahoones hooldekodu. Hoone sai kõvasti kannatada 1982. aasta tulekahjus, mille järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud restaureerimistööd. Kaasajal on mõisakompleks eravalduses, pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutseb külalistemaja. Hetkel on ka mõisas külalistemaja/hotell, Vihula mõis koosneb erineval aegadel ehitatud paljudest ehitistest, mis moodustavad nauditava ansambli, kus saab imetleda lisaks